“Vastutustundlikuma tõlkekultuuriga maades tehakse seda ainult ülima häda korral. Kas antud puhul oli ülim häda olemas? Ja kuidas tõlkija oma töö raskusi ründas?”

Nii kirjutas Jaan Kross Imre Madáchi filosoofilise värssdraama “Inimese tragöödia” eestikeelse väljaande eessõnas. Juhtus nii, et 1966. aastal kutsuti Ellen Niit kui Petőfi tõlkija Ungarisse Euroopa luule päevadele. Ellen keeldus sinna üksi minemast ja nii sõidetigi koos. See oli nende esimene Ungari-retk, millest said alguse tihedad isiklikud kontaktid sealsete tõlkijate ja kirjandusinimestega, sealhulgas toonase ürituse korraldaja Lázár Györgyi ning tema näitlejannast abikaasa Irén Sütőga. Viimane oligi see, kes tundis huvi, kas Kross on “Inimese tragöödiat” lugenud. Kuna teos oli paraku täies mahus tõlkimata, leidis Irén, et Kross peab asja ise käsile võtma, ungari keele mitteoskamine polevat takistuseks. Sealsamas eessõnas jätkab tõlkija: “Veendumuse, et häda olemas oli, sisendasid mulle mu Budapesti sõbrad. Ma arvan, et neil oli õigus. Madáchi tükk peaks kuuluma kõigi kultuurrahvaste, saati veel eestlaste tõlkekirjandusse.”

Algus oli huvitav tõlkesportlik harjutus – varuks “Inimese tragöödia” 6-7 erinevat tõlget ja värske kaheköiteline ungari-saksa sõnaraamat, valmis esimese kolme pildi tõlge. Kross veendus, et see meetod on võimalik, ent pikaajalises perspektiivis liiga aja- ning energiamahukas. Ülejäänust aitas toonane TRÜ ungari keele dotsent Paula Palmeos teha reaaluse tõlke ning selle ja teiste tõlgete toel sündis “Inimese tragöödia” eestindus. Selleks kulus vaid kaks aastat, teos ilmus eesti keeles 1970 ning juba aasta hiljem oli see Vanemuise laval, rollides muuhulgas Evald Hermaküla, Leonhard Merzin, Herta Elviste, Tõnu Tepandi. Lavastus on muide ka sõnaraamatusse jõudnud: „Inimese tragöödia” alustas lavateed „Vanemuise” teatris.

Rahvusbibliograafia andmetel sellega Krossi eksperiment ka lõppes ja edaspidi tõlkis ta nendest keeltest, mida oskas.

Allikas: Jaan Kross “Kallid kaasteelised”, II köide.

Täna on Jaan Krossi 101. sünniaastapäev.