Kolme aasta jooksul on ilmunud kokku kuus raamatut pluss 2 Ungari novelli “Maailma novelli” kogumikus. Kuuest kolm on uustrükid – ei rauge ei Pál-tänava poiste ega Petőfi kuulsus. Niisiis stabiilselt üks uus tõlge aastas ja seejuures on kaks tõlkijat teinud oma debüüdi. Lisaks on juba kolm aastat järjest kirjandusfestivalil HeadRead osalenud ka Ungari autorid: György Dragomán (2022), Anna T. Szabó (2023) ja Krisztina Tóth (2024). Ja see pole veel kõik – toimunud on ka mõned eesti-ungari tõlkeseminarid Balatonfüredi tõlkemajas, kus on olnud suurepärane võimalus argirutiinist väljuda ning kolleegidega koos Ungari kirjanduses mõnuleda. Selle eest oleme tänulikud Kultuurkapitalile.
2022. Kui Ungaris ilmus muinasjutukogumik “Imedeilm on kõigile”, mis seal suurt furoori tekitas ja mille äärmusparempoolne rahvasaadik pressikonverentsil demonstratiivselt paberihundile söötis, siis teadsin kohe, et selle pean mina ära tõlkima. Nii et kui Varrak minuga ühendust võttis, oli mul pool tööd juba ära tehtud, Mirjam Parve eestindas värsid. Konservatiivsete vaadetega inimestele ei meeldi muidugi miski, mis vähegi normist kõrvale kaldub. Paraku ei ole seepärast olemata alkoholism, vaesus, võimetus lapsi saada, tunne, et elad vales kehas või et tahad teha muid asju kui need, mida ühiskond sulle ette näeb. Jah, 17 loo tegelaste hulgas on ka seksuaalvähemusi. Ja mis siis? Pole kuulda, et mõni raamat oleks kedagi homoks muutnud. Kahju, et see teos pole Eestis eriti kajastust saanud. Igatahes kui tüdruk tahab saada lohetapjaks, siis ta seda ka saab!
2023 oli Sándor Petőfi juubeliaasta, möödus 200 aastat tema sünnist. Selle puhul ilmus Liszti Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös poeemi “Sangar János” uustrükk Ellen Niidu tõlkes ning kogumik “Nagu lind, kes paigast teise tõtleb”. Mõlemad Ungari taskuraamatu sarjas. Luulekogumikus on muu hulgas ka kõige varasem Petőfi tõlge ilmselt Harry Janseni sulest 1878. aastast, hilisematest Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Karl-Eduard Söödi, August Sanga jt tõlkeid. Küllalt huvitav on näha ühe ja sama teksti erinevaid versioone. Samas on teadlikult välja jäetud Ellen Niidu ehk kõige tuntuma Petőfi eestindaja tõlked, mis on minu arvates võrreldamatult elegantsemad ja voolavamad kui ükski varasem.
Samal aastal ilmus Loomingu Raamatukogus (nr 19-20) Krisztina Tóthi “Piksel. Tekstikeha”. Tõlkijaks Lea Kreinin, kellel see oli esimene ilmunud terviktõlge. Pikslid tuleb ise tervikuks kokku sättida, soovitan lugeda!
2024 tõi kaasa Ferenc Molnári “Pál-tänava poiste” kordustrüki, mida uues väljaandes täiendab tõlkija Reet Klettenbergi põhjalik saatesõna. Väljaandja kirjastus Hea Lugu.
Tõlkemajas sai viimase lihvi Péter Nádasi “Piibel”, mille meistri-selli programmi raames tõlkis Mihkel Rünkla. Ilmus Loomingu Raamatukogus (19/2024).
Kaks meister Lauri Eesmaa tõlgitud novelli (“Szilárd Borbély “Ühe kuriteo kõrvalliinid” ja Edina Szvoreni “Hobusepaanika”) ilmusid samal aastal kogumikus “Maailma novell” (MTÜ Eesti Jutt).
Lõpetuseks kinnitan omalt poolt, et mõned minu tõlked on ka sel aastal ilmumas ja sellega seoses täitub üks mu ammune unistus. Varsti kuulete 🙂
Teekond äärealale 